Meist
22.09.2014 sai ametlikult registreeritud EKNK Viljandi kogudus Grand Hotelli konverentsiruumides, kus eelnevalt sai läbitud Alfa kursus, mida viis läbi Raini Tammann koos EKNK Piiblikooli ja Abja-Paluoja kogudusega. Peale Alfat soovisid inimesed jätkata kooskäimist ning alustati piiblitundidega. Sealt tekkis mõte registreerida kogudus.
Ametlikult valiti koguduse pastoriks Abja-Paluoja koguduse pastor Guldar Järve. Kogudus rentis oma tegevuseks ruume Viljandi Sakala keskuses, Muusikaakadeemiale kuuluvas Wimkas ning EELK Jaani koguduses. Koguduse pastor Guldar Järve töötas mitmel rindel: Abjas, Valgas ja Viljandis ning seetõttu vajas ta abi koguduse juhtimisel. Abi saabus Tallinnas elava põlise Viljandlase Mai Unt’i näol, kelle soov oli oma kodulinna ja inimesi aidata ja nii andis 2019. aasta algusest Edela-Eesti praost Guldar Järve oma vastutuse edasi EKNK diakon Mai Unt’ile.
2019. aastal jäi kogudus paiksemaks ning kogunes iga pühapäeva õhtul kell 17.00 Viljandi Grand hotellis.
24. märtsil 2019 aastal kinnitati koguduse uus nimi, milleks sai EKNK Valguse kogudus. 2019. aasta septembris korraldati üle pika aja taas Alfa kursus, mille läbi sai päästetud 3 inimest, kes jäid ka kogudusse aktiivselt käima. Tänaseks on kogudusel püsivad rendiruumid kesklinnas, Tartu tn. 5. Koguduse jumalateenistusetel on kohal umbes 10-15 inimest. Iga nädal toimub ruumides aktiivne tegevus: pühapäevakool, palvekoosolekud ja kodugrupid. Valguse kogudus on siin selleks, et olla valguseks Viljandimaa inimestele.
Valguse koguduse visioon:
“Viljandimaa täis Jumala valgust”
Johannese 8:12 Jeesus ütles: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.”
Meie visioon on, et Jumala valgus leviks üle kogu Viljandimaa ja selle piiridest välja.
Meie missiooniks on levitada seda valgust sinna, kuhu me ise läheme.
Me täidame oma missiooni läbi järgmiste tegevuste:
- Jumalateenistused (täiskasvanud, noored ja lapsed)
- Online kogukond (videoteenistus ja audio jutlus internetis)
- Kodugrupp (piibliõpetus, vaimuliku kasvamise teemad)
- Alfa kursus
- Evangeelsed projektid (loengud koolides, filmiõhtud, külastused haiglatesse, jõulukingid asutustele jne)
- Uute koguduste, campuste ja kodugruppide rajamine Viljandi ümber asuvatesse väikestesse asulatesse
EKNK Valguse koguduse õpetuslikud seisukohad
– Piibel on inspireeritud Püha Vaimu poolt ning on ainus, eksimatu ja autoriteetne Jumala Sõna eluks ja jumalakartuseks;
– On üks tõeline Jumal – Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim – kes eksisteerib kolmainsusena;
– Jeesus Kristus on Jumal ja inimene, kes sündis neitsist, elas patuta elu, tegi imesid, suri asendus- ja lepitussurma, tõusis ihulikult surnuist, ülendati Isa paremale käele ning kes tuleb tagasi maa peale väes ja aus, et valitseda tuhat aastat;
– Inimene on langenud ja patune ning ainus võimalus saada patust puhastatud on parandada meelt ja uskuda Jeesusesse Kristusesse;
– Uuesti sündimine Pühast Vaimust on absoluutselt vajalik isiklikuks päästeks.
– Jumalik tervenemine on igaühe jaoks Kristuse lunastustöö tõttu ning vastuseks usupalvele;
– Püha Vaimu ristimine antakse igale usklikule, kes küsib seda, koos kõigi tõenditega ja andidega, mis esinevad Apostlite tegude raamatus;
– Jeesuse Kristuse kirik on universaalne pühade osadus, kuhu kuuluvad erinevad kirikud, konfessioonid ja kogudused, kes tunnustavad Jeesust Kristust kui Issandat;
– Püha Vaim pühitseb igat kristlast ja teeb ta võimeliseks elama püha elu;
– Viimase kohtumõistmise kaudu eraldab Jumal need, kes mõistetakse õigeks ja need, kes mõistetakse süüdi; esimestele saab osaks igavene elu ja teistele igavene hukatus;
– Jumal loob uue taeva ja uue maa ning püha Jeruusalemma, Jumala linna, mis on täis Jumala au
EKNK rajamine
Oli aasta 1989. Eesti oli veel osa NSV Liidust, kui juba puhusid vabamad perestroika tuuled. Kolm väliseestlasest kristlast olid otsustanud taas kodumaad külastada, et tutvuda olukorraga ja otsida võimalusi, kuidas oma kaasmaalasi Jumala juurde juhatada. Need kolm meest – Allan Laur, Harry Leesment ja Märt Vähi – kohtusid Helsingis, et siis üheskoos üle mere Tallinnasse sõita. Harry Leesment tuli Austraaliast, Märt Vähi ja Allan Laur Kanadast.
Eeltööna hakati korraldama koosolekuid ja seminare, et treenida kristlasi ning plaaniti sisse tuua Kanada kristlasi, et alustada Eestimaa evagelisatsiooniga. Korraldati seminare ning toodi sisse ka väliskõnelejaid ja kõik see oli väga populaarne ja rahvarohke. 1991. aasta suveks olid kõik kolm perekonda Eestisse kolinud ning plaan oli selge – tuleb rajada uus konfessioon – EKNK. Esimesed jumalateenistused viidi läbi Sakala Keskuse 320-kohalises kinosaalis.
Pühapäeval peeti kaks koosolekut: hommikul algusega kell 10.00 ja pärastlõunal kell 18.00. Kuna rahvast oli palju, jäi väike saal kitsaks ning tuli ümber asuda 1200 kohaga suurde saali.
EKNK pidulik avajumalateenistus toimus 17. augustil 1991 Sakala Keskuse suures saalis. Esialgu võeti uuele kirikule nimeks Eesti Kristlik Kirik. Uus kirik registreeriti selle nime all ametlikult EV Siseministeeriumis 12. veebruaril 1992.a. Hiljem lisandus nimele täpsustav määratlus ja alates 1. jaanuarist 1994 kannab kirik nime Eesti Kristlik Nelipühi Kirik. Kuna Jumala poole pöördunuid oli palju, siis viidi läbi ka suuri ristimisteenistusi. Esimese Eesti Kristliku Kiriku tegevusaasta jooksul toimus 7 ristimisteenistust ja kokku ristiti 320 inimest.
Ajalugu
Nelipühi liikumine on ennekõike äratusliikumine protestantismi ühe haruna. Termin Nelipüha tuleb sõnast pentecost ja selle sündmuse kirjeldus Uues Testamendis leiab aset Apostlite tegude raamatu 2. peatükis.
Jumal on läbi kogu ristikoguduse ajaloo andnud vaimulikke ärkamisi. Vaimulikku ärkamist iseloomustab olukord, kus usklikes tekib suur igatsus – lausa nälg ja janu Jumala järele. Endine tavapärane kooskäimine ja tegevus ei rahulda enam. Hing igatseb midagi enamat. Jumal saab suureks. Tema armastus tõmbab Jeesusele lähemale, kutsub end täielikult Temale üle andma. 1904-1905 leidis aset võimas ärkamine Wales’is, kus lühikese aja jooksul said päästetud sajad
tuhanded inimesed. Walesi ärkamine avaldas mõju ka 1906 a. Ameerika läänerannikul Los Angeles’es aset leidnud Püha Vaimu väljavalamisele.
Aprillis 1906 a. puhkes vaimulik ärkamine ja peagi renditi koosolekute pidamiseks hoone Azusa tänaval. Ärkamine ongi läinud ajalukku Azusa tänava ärkamisena ning paljud peavad seda kaasaegse nelipühi liikumise sünniks. Tänapäeval on nelipühi liikumisele omased teenimisvormid levinud üle maailma pea kõikides kristlikes kirikutes.
Nii nagu kõik kristlikud konfessioonid, nii ka nelipühi liikumises usutakse, et Nelipüha päev ja seal toimunu on alust rajava tähendusega. Nelipüha päeval toimunud ilminguid on nelipühi liikumises esinenud ja neid on taotletud. Nendeks on Püha Vaimuga täitumine (PV-ga ristimine), võõrastes keeltes rääkimine, Jumala ülistamine, kuulutus ja inimeste pöördumine sh. ristimine. Nelipühi liikumises on nähtud PV ristimist kui eeldust, et evangeeliumi kuulutus võiks olla tulemuslik.
Apostlite teod 1:8 ”Vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.”